Pelletiküte või maaküte

Maaküte on pelletiküttega võrreldav kasutamismugavuses ja keskkonnasäästlikkuses. Maaküte ei vaja tulenormidele vastavat katla- ega kütuse ladustamise ruumi: ei teki suitsu ega tahma. Siiski on mitmeid aspekte, millega peab enne valiku tegemist arvestama.

KUIDAS MAASOOJUSPUMP TOIMIB?

Kui pelletikütte puhul põletatakse koldes küttematerjal väga kõrgel temperatuuril koldes, siis maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Suvel akumuleerub maapinda soojusenergia, mida jahedate ilmade saabudes saab maasoojuspumba abil maja kütmiseks kasutada. Eestis on enamasti kasutusel pinnasekollektor (horisontaalne maakollektor), kuid kasvanud on ka soojuspuuraukude ehk energiakaevude rakendamine. Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mille abil soe majja juhitakse.

MAAKÜTE VAJAB EDUKALT TOIMIMISEKS VASTAVAID TINGIMUSI:

• Maasoojuspumba paigaldus eeldab vaba maapinna olemasolu eramu ümber. Küttes 1m² pinda, vajad 3,6m² vaba maapinda – ehk 150m² suuruse eramu kütmiseks peab hoone ümber olema üle 500m² vaba maapinda. Sealjuures sobival maapinnal talvel aktiivselt peal ei trambita ja lund ei lükata. Lumekiht kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Samuti ei ole maakollektori torustikku soovitav paigaldada kõva kattega teede, platside ja terrasside alla.

• Eelistatud pinnas maakollektori torustikule on niiske, liikuva põhjaveega savikas pinnas (torustiku soojusvastuvõtt niiskes pinnases on 15—30 W/m², kuivas pinnases 10—25 W/m²). Ebasobiv on kuiv ja liivane pinnas. Mida niiskem on pinnas, seda lühem on maakollektori torustik.

• Soojuspumba soojustegur ehk COP on seda suurem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, seega sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, kus on kasutusel põrandaküte (peale/tagasivoolutemperatuur 40—35 ºC) või küttekalorifeerid (55—35 ºC). Samuti tõuseb maasoojuspumba kasumlikkus suurema kütmisvajaduse korral. See tähendab, et suuremate majade puhul on maasoojuspumba tasuvusaeg lühem. Maasoojuspumba kompressori eluiga on keskmiselt 20—30 aastat, kollektortorudel maa sees kuni 100 aastat. Pelletikatlal ulatub see umbes 25 aastani ning esimesena vajab hooldust tõenäoliselt põleti.

KUMB VALIDA?

Mõlemad küttelahendused on keskkonnasõbralikud, täielikult automatiseeritavad ja vajavad uuendamist ligikaudu 25 aasta järel. Maakütte paigaldus on aeganõudvam ja vajab efektiivseks energiakasutuseks põrandakütet. Maaküte eeldab paigalduseks hoone ümber piisavalt niisket maa-ala, pelletiküte aga nõuetele vastavat katlaruumi ja pelletitele sobivat ladustamispaika. Maakütte paigalduse hind on enamasti kaks korda suurem pelletikütte paigaldamise maksumusest. Seetõttu kujuneb maakütte tasuvusaeg tunduvalt pikemaks, mis õigustab end kiiremini suuremate hoonete puhul.